Diskordiaanlus

Diskordiaanlus on religioon, mis põhineb Erise, kreeka-romaani vaenujumalanna, teenimisel. Religioon sai alguse umbes 1958-1959 kui ilmus (esimene) pühakiri Principia Discordia, mille kirjutasid Malaclypse the Younger ning Omar Khayyam Ravenhurst pärast mitmeid keeglisaalis kogetud ühiseid hallutsinatsioone.

Diskordiaanlust peetakse kohati religiooni paroodiaks, kuigi selle määra üle vaieldakse. Diskordiaanlaste seas on levinud oma tõekspidamiste levitamine huumorivõtmes, mis väldib nende muutumist dogmatiliseks. Diskordiaanlaste hulga hindamine on keeruline, sest nad ei ole kohustatud diskordiaanlust oma ainsaks usundiks pidama ning kuna skismade loomine on soovitatav.

Religiooni on Rinzai koolkonna absurdil põhinevate tõlgenduste tõttu võrreldud Zeniga. Diskordiaanlus põhineb tõekspidamisel, et nii kord kui korratus on illusioonid, mida inimese närvisüsteem universumile omistab ning ei näiv kord ega korratus pole kumbki kuidagi teisest korrektsem ega tõe mõttes objektiivsem.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli Eestis 6 diskordiaani.^[1]